Ma ei väsi seda kordamast nii oma blogi sissekannetes kui ka üleüldiselt tehtud töödes. Praegune tehnoloogia areneb valguskiirusel. See mis eile oli tipptasemel tehnoloogia on juba täna ajast ja arust. Natuke küll ülepingutatud tähenduses aga nii ta peaaegu on. Mis on imelik aga, et tehnoloogilised seadmed meie ümber lähevad võimsamaks, siis lähevad need ka väiksemaks. Tavaliselt ikka on olukord nii, et mida võimsam, seda suurem. Kuidas aga arvutid, telefonid, telerid ja muud sarnased seadmed aga vastupidiselt lähevad?
Kõik taandub sellele kuidas mikrokiipide lahendusi osatakse kasutada. Juba selles sõnas on sees termin mikro ehk väike. Kui kõigest 50 aastat tagasi olid näiteks arvutid majade suurused, mobiiltelefone ei olnud üldse ning telerid samuti hiigla suured ja rasked, siis tänapäeval on arvuti põhimõtteliselt ka nutitelefon meie taskus. Võiks eeldada, et nende maja suuruste arvutite töövõime on samuti kordades parem kui nutitelefonide töövõime, siis tegelikult ei. Vaataks korra kindlaid andmeid. Kui otsida infot, kasutades selleks Google otsingumootorit, millised nägid välja näiteks kõvakettad taaskord 50 aastat tagasi saame ühe ajaloolise 5Mb kõvaketta mille lõi IBM aastal 1956 305 RAMAC nimelise süsteemi. See kaalus üle tonni ning 1Mb hinnaks oli 10 000$. See ei suudaks tänapäeval saata ka ühte kvaliteetsemat PNG formaadis pilti. Nüüd nuriseme selle üle kui 2Tb suurune kõvaketas hakkab täis saama. Kõvaketas millel 1Gb hind on umbes 10 senti. Kõvakettad peavad aga samuti ka neid andmeid töötlema ning omast kogemusest võin öelda, et kohati on just see kiirus nõrgaks lüliks muidu kiires süsteemis. Sissetulevate andmete kiirus on liiga suur ning nende kirjutamine kõvakettale on aeglane, mis aga tõmbab kogu süsteemi kiiruse teosammule. Kõvaketaste all on siiamaani mõeldud mehaanilisi kettaid kuid jägrmine samm on hoogsalt peale tulemas. Jutt on siinkohal siis SSD ketastest mis kasutvad mehaanika asemel kiipe. Nende kiipide füüsiline suurus on väiksem ning nendel asetsevate andmete poole pöördumine on kordades kiirem. Ehk taas on elu muutunud selles valdkonnas väiksemaks, õhemaks ja kiiremaks. Annan igaksjuhuks ka kiire ülevaate kui palju andmeid mahub igasse järgnevasse sammu:
1Mb = 1024Kb
1Gb = 1024Mb
1Tb = 1024Gb
See nimekiri on põhimõtteliselt lõpmatu kuid piirdusin nende tähistega kuna neid sai välja toodud. Nagu näha siis mahud on aastatega suurenenud aga seadmed väiksemaks läinud. Vaatleks aga nüüd üleüldist informatsiooni töötlemise kiirust.
Arvutite maailmas on juttu mitte sekunditest vaid millisekunditest. Vahel ka veel väiksematest ajaühikutest. Kiirus on väga oluline. Aktsiaturul tähendavad nende millisekundite võit miljoneid dollareid. Seega võib öelda, et kogu tänapäeva majandus süsteem on üles ehitatud pidevalt arenevale kiiremale andmetöötlusele. Kui aga taandada see igapäeva kasutajatele, siis internetis ringi surfates või YouTubes videosid vaadates tavaliselt ei mõelda kui palju andmeid tagataustal tegelikult töödeldakse. Kõik need pildid, videod ja mida iganes veel, peavad kuidagi teieni jõudma. Läbi kaabli jõuab teieni ühtede ja nullide rida ning teie seade peab need valguskiirusel ära tõlgendama kui teieni jõudva pildina. See juhtub silmapilgselt.
Tavakasutajad paljuski tegelikult ei tea mis nende seadmetes on. Neid huvitab see kui mugav on seda seadet igapäevaselt kasutada ning ka kui ilus see välja näeb. Ma isiklikult ei ole suur Apple toodete toetaja, kuid see taandub pigem sellele, et ma ei toeta nende ärilisi lähenimisi ning nende toodete hindu, kuid kui vaadata millised nende tooted välja näevad, siis need on tegelikult ilusad ning samuti ka väga õhukesed. See on paljuski nende müügiargument ja see on saavutatud just sellele, et nendes olev sisu on taandatud kõik mikrokiipide tasemele mis saab laotada paberpaksusele emaplaadile laiali.
Liigume korra eemale arvutite ja nutitelefonide maailmast ning vaatleme telereid ja monitore. Ka seal on toimunud hüppelised arengud. Tänapäeva telerid on oma kaalu poolest sulgkerged ning välimuse poolest super õhukesed. Küll on aga pildi suurus meeletu. Suuremate telerite diagonaal on juba 65+ tolli (165+ cm). Kadunud on tohutud kineskoop telerid mis olid kohmakad ja ka tegelikkuses ohtlikud meie tervisele. Kas teie teadsite, et need eritasid pidevalt ohtlikku gamma radiatsiooni? Tänapäeva LCD, LED ja misiganes lühenditega telerid seda ei tee. Seega ei ole mitte ainult tehnoloogia areng kaasa toonud parema kasutatavuse vaid ka tervema ühiskonna.
Kokkuvõtlikult võib taaskord välja tuua väsimatu lause, et tehnoloogia areneb kiiresti. Võibolla liiga kiiresti. Kui praegu kiruda, et interneti kiirused on kohati aeglased, kõvaketta ruumi jääb väheks või arvuti on aeglane, siis pigem mõelge milline oli olukord aastaid tagasi. Mahud, kiirused ja üleüldine andmetöötlus oli sadades, võibolla ka tuhandetes, kordades väiksem ja aeglasem. Mis võib aga järgmiseks tulla? Tulevikku on väga raske ennustada. Seda on üritatud ja sellega on pea igakord mööda pandud. Seega nautige seda mis teil on ning oodake järgmist sammu. Misiganes ulmeline hüpe see olla võib.
Kasutatud kirjandus:
1. Willington, R. A 5MB Hard Drive In 1956 Weighed A Ton -- Now That's Perspective. (2011). Loetud aadressil http://hothardware.com/news/a-5mb-hard-drive-in-1956-weighed-a-ton--now-thats-perspective
2. Tovey, A. High-frequency trading: when milliseconds mean millions. (2014). Loetud aadressil http://www.telegraph.co.uk/finance/newsbysector/banksandfinance/10736960/High-frequency-trading-when-milliseconds-mean-millions.html
3. Basso, J. The Incredible Shrinking Technology. (2014). Loetud aadressil http://www.technewsworld.com/story/80349.html?rss=1
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar