Autoriõigus, litsentsid ja avatud sisu - nädal 13

Kuna sai see semester valitud ka selline aine nagu intellektuaalne omand ja andmekaitse, siis paljuski mis viimases loengus sai läbi võetud on selle aine raames juba põhjalikumalt läbi käinud. Küll on aga ikkagi huvtav kuulata kui palju õigusi meil tegelikult on kui me midagi loome. Kuidas neid kaitsta saame ning kui lihtsalt me samuti võime nendest õigustest ilma jääda kui satume konflikti mingi juba loodud teostega. Eriti oluline on just töökohtade juures kus tuleb oma loometeoste jaoks kindlad lepingud paika panna mis määravad ära kellele lõplikult õigused kanduvad ja mida nendega teha võib. Selle sissekande raames piirdume kitsamalt õiguste valdkonnas. Eelmise blogi sissekande raames sai loodud mõned pildid. Nii kui ma pildi üles võtsin, tekkisid sellele pildile autoriõigused seega mina otsustan mida nendega võib edasi teha. Avaldan selle seega ühes keskkonnas. Valisin selleks imgur.com nimelise keskkonna. Seal pildi üleslaadimisel pean nõustuma nende tingimustega kus on pikalt välja toodud mida tähele panna. Keskkonnas jälgitakse hoolega kas tegu on kellegi teise loometeosega mida mina soovin enda nimele võtta mis võib mulle kaela tuua suuri pahandusi. Samuti saan ma seal valida kuidas ma soovin, et minu pilt nähtav oleks. Kas kõigile nähtav või ainult teatud isikutele nähtav. Ega ma kade ei ole seega teen üleslaetud pildi kõigile kättesaadavaks. Oluline on siinkohal tähele panna ka seda mis on pildil. Kuna praegusel pildil ei jäänud ühegi inimese nägu pildile ning tegu on avaliku ruumiga siis ei riku ma kellegi avalikke õigusi. Pildi leiab siit: http://imgur.com/6kdoxEo Creative Commons leheküljel sai tehtud ka väike banneri moodi lahendus kuidas tuleks vastavat tööd jagada. Kui seda aga muudetakse siis on jälle kerge erinevus sees.

Car Blur by Alari Alev is licensed under a Creative Commons Attribution 4.0 International License.
Based on a work at http://imgur.com/6kdoxEo.

Selline näeks välja korrektne viide minu tööle kui seda jagatakse.
Ühesõnaga on kogu autoriõiguste ja nende kasutamise teema äärmiselt keeruline. Peab jälgima mida teostega teha võib ja mida mitte. Kas üldse tohib nendega midagi. Praeguses töös valisin välja ainult ühe keskkonna kuid neid keskkondi on palju. Iga keskkond mis lubab avaldada videosid, pilte ja teksti peab olema sätestanud reeglid millega avaldamisel peab nõustuma või mitte nõustuma. Oluline on need läbi lugeda kuna tagantjärgi nõudma hakata, miks mingi teie poolt avaldatud teos teenib kellegile teisele raha, võib kurjasti kätte maksta. Kindlasti oli kusagil kirjas, et avaldatud teoste õigused kanduvad üle keskkonnale. Sellistest kohtadest tasub seega eemale hoida.
Mina aga ei ole kade. Kui keegi soovib sinna autole juurde joonistada vikerkaari ja kasse ning seejärel kusagil mujal avalikuks teha, siis palun väga. Seadused ise on aga tõsised asjad mida tuleb hoolega jälgida.

Link Ülesandele

Digitaalfotograafia - nädal 12

Ütlen kohe ära, et ma ei ole mingi fotograaf. Minu teadmised piirduvad ainult sellega, et välk välja lülitada ning nuppu vajutada.
Kolme pildi tegemiseks kasutasin oma nutitelefoni LG G4. Väidetavalt on sellel praegu parim kaamera mida nutitelefonides pakutakse ning niipalju kui seda kasutanud olen ning ka võrrelnud teiste telefonidega, siis täiesti nõustuks. Kaamera ise on 16 megapikslit millel on võimas stabilisatsioon, HDR tugi, RAW pildiformaadi salvestamisvõimalus ja ka loomulikult välk. Aga liigume piltide juurde.

1) Liikuv objekt

Keerasin telefoni tee poole ning ootasin mil auto mööda sõitis ehk sain pildi liikuvast objektist. Nupule sai enda arust vajutatud siis kui auto oli pildi vasakus servas seega telefonis olev tarkvara hakkas oma asja tegema kui pildile tekkis ootamatult liikuv objekt siis läks tal nii palju kauem aega oma asja tegemiseks. Muidu on pildi tegemine kohene. Ülejäänud pilt on ilusti selge kuid see auto pildis kui hõljub oma udususega. Nagu oleks tegu halva photoshopiga.

2) Liikumatu objekt

Pilt siis oma lemmik taimest kodus. Taime roheline ja ka maali värvid on ilusti talletatud aga toas olev nigel valgustus pildi tegemiseks annab kohati pikseleeritud oleku mõnele pildi osale.

3) Töödeldud pilt

Viimasel pildil... ega ma ise ka päris aru ei saa mida ma üritasin sellega saavutada. Õhtune pilt millel lükkasin mustvalge effekti peale, tõin välja valgusallikad ning muutsin nende värve, natuke udustasin ja kõige tipuks panin raami ümber. Üritasin sellega vist midagi "kunstlikku" luua. Kunst on vaataja silmades. Selle töö tegemiseks kasutasin aga FotoFlexer nimelist online keskkonda: LINK
Otsustasin just otsida tasuta online keskkonda kuna paljud ei tegele fototöötlusega ning kasutavad pilte nii kuidas nad parasjagu tekivad. Seega kui tekib vajadus teha piltidel muudatusi siis internetist leitavad kiired lahendused on alati käepärased.

Link Ülesandele

Essee 3 - Väiksem, õhem ja kiirem elu meie ümber

Ma ei väsi seda kordamast nii oma blogi sissekannetes kui ka üleüldiselt tehtud töödes. Praegune tehnoloogia areneb valguskiirusel. See mis eile oli tipptasemel tehnoloogia on juba täna ajast ja arust. Natuke küll ülepingutatud tähenduses aga nii ta peaaegu on. Mis on imelik aga, et tehnoloogilised seadmed meie ümber lähevad võimsamaks, siis lähevad need ka väiksemaks. Tavaliselt ikka on olukord nii, et mida võimsam, seda suurem. Kuidas aga arvutid, telefonid, telerid ja muud sarnased seadmed aga vastupidiselt lähevad?
Kõik taandub sellele kuidas mikrokiipide lahendusi osatakse kasutada. Juba selles sõnas on sees termin mikro ehk väike. Kui kõigest 50 aastat tagasi olid näiteks arvutid majade suurused, mobiiltelefone ei olnud üldse ning telerid samuti hiigla suured ja rasked, siis tänapäeval on arvuti põhimõtteliselt ka nutitelefon meie taskus. Võiks eeldada, et nende maja suuruste arvutite töövõime on samuti kordades parem kui nutitelefonide töövõime, siis tegelikult ei. Vaataks korra kindlaid andmeid. Kui otsida infot, kasutades selleks Google otsingumootorit, millised nägid välja näiteks kõvakettad taaskord 50 aastat tagasi saame ühe ajaloolise 5Mb kõvaketta mille lõi IBM aastal 1956 305 RAMAC nimelise süsteemi. See kaalus üle tonni ning 1Mb hinnaks oli 10 000$. See ei suudaks tänapäeval saata ka ühte kvaliteetsemat PNG formaadis pilti. Nüüd nuriseme selle üle kui 2Tb suurune kõvaketas hakkab täis saama. Kõvaketas millel 1Gb hind on umbes 10 senti. Kõvakettad peavad aga samuti ka neid andmeid töötlema ning omast kogemusest võin öelda, et kohati on just see kiirus nõrgaks lüliks muidu kiires süsteemis. Sissetulevate andmete kiirus on liiga suur ning nende kirjutamine kõvakettale on aeglane, mis aga tõmbab kogu süsteemi kiiruse teosammule. Kõvaketaste all on siiamaani mõeldud mehaanilisi kettaid kuid jägrmine samm on hoogsalt peale tulemas. Jutt on siinkohal siis SSD ketastest mis kasutvad mehaanika asemel kiipe. Nende kiipide füüsiline suurus on väiksem ning nendel asetsevate andmete poole pöördumine on kordades kiirem. Ehk taas on elu muutunud selles valdkonnas väiksemaks, õhemaks ja kiiremaks. Annan igaksjuhuks ka kiire ülevaate kui palju andmeid mahub igasse järgnevasse sammu:
1Mb = 1024Kb
1Gb = 1024Mb
1Tb = 1024Gb
See nimekiri on põhimõtteliselt lõpmatu kuid piirdusin nende tähistega kuna neid sai välja toodud. Nagu näha siis mahud on aastatega suurenenud aga seadmed väiksemaks läinud. Vaatleks aga nüüd üleüldist informatsiooni töötlemise kiirust.
Arvutite maailmas on juttu mitte sekunditest vaid millisekunditest. Vahel ka veel väiksematest ajaühikutest. Kiirus on väga oluline. Aktsiaturul tähendavad nende millisekundite võit miljoneid dollareid. Seega võib öelda, et kogu tänapäeva majandus süsteem on üles ehitatud pidevalt arenevale kiiremale andmetöötlusele. Kui aga taandada see igapäeva kasutajatele, siis internetis ringi surfates või YouTubes videosid vaadates tavaliselt ei mõelda kui palju andmeid tagataustal tegelikult töödeldakse. Kõik need pildid, videod ja mida iganes veel, peavad kuidagi teieni jõudma. Läbi kaabli jõuab teieni ühtede ja nullide rida ning teie seade peab need valguskiirusel ära tõlgendama kui teieni jõudva pildina. See juhtub silmapilgselt.
Tavakasutajad paljuski tegelikult ei tea mis nende seadmetes on. Neid huvitab see kui mugav on seda seadet igapäevaselt kasutada ning ka kui ilus see välja näeb. Ma isiklikult ei ole suur Apple toodete toetaja, kuid see taandub pigem sellele, et ma ei toeta nende ärilisi lähenimisi ning nende toodete hindu, kuid kui vaadata millised nende tooted välja näevad, siis need on tegelikult ilusad ning samuti ka väga õhukesed. See on paljuski nende müügiargument ja see on saavutatud just sellele, et nendes olev sisu on taandatud kõik mikrokiipide tasemele mis saab laotada paberpaksusele emaplaadile laiali.
Liigume korra eemale arvutite ja nutitelefonide maailmast ning vaatleme telereid ja monitore. Ka seal on toimunud hüppelised arengud. Tänapäeva telerid on oma kaalu poolest sulgkerged ning välimuse poolest super õhukesed. Küll on aga pildi suurus meeletu. Suuremate telerite diagonaal on juba 65+ tolli (165+ cm). Kadunud on tohutud kineskoop telerid mis olid kohmakad ja ka tegelikkuses ohtlikud meie tervisele. Kas teie teadsite, et need eritasid pidevalt ohtlikku gamma radiatsiooni? Tänapäeva LCD, LED ja misiganes lühenditega telerid seda ei tee. Seega ei ole mitte ainult tehnoloogia areng kaasa toonud parema kasutatavuse vaid ka tervema ühiskonna.
Kokkuvõtlikult võib taaskord välja tuua väsimatu lause, et tehnoloogia areneb kiiresti. Võibolla liiga kiiresti. Kui praegu kiruda, et interneti kiirused on kohati aeglased, kõvaketta ruumi jääb väheks või arvuti on aeglane, siis pigem mõelge milline oli olukord aastaid tagasi. Mahud, kiirused ja üleüldine andmetöötlus oli sadades, võibolla ka tuhandetes, kordades väiksem ja aeglasem. Mis võib aga järgmiseks tulla? Tulevikku on väga raske ennustada. Seda on üritatud ja sellega on pea igakord mööda pandud. Seega nautige seda mis teil on ning oodake järgmist sammu. Misiganes ulmeline hüpe see olla võib.

Kasutatud kirjandus:
1. Willington, R. A 5MB Hard Drive In 1956 Weighed A Ton -- Now That's Perspective. (2011). Loetud aadressil http://hothardware.com/news/a-5mb-hard-drive-in-1956-weighed-a-ton--now-thats-perspective
2. Tovey, A. High-frequency trading: when milliseconds mean millions. (2014). Loetud aadressil http://www.telegraph.co.uk/finance/newsbysector/banksandfinance/10736960/High-frequency-trading-when-milliseconds-mean-millions.html
3. Basso, J. The Incredible Shrinking Technology. (2014). Loetud aadressil http://www.technewsworld.com/story/80349.html?rss=1

Multimeedium kodus - nädal 11

Kui vaadata ringi enda kodus, siis on mul koduse multimeediumi lahendus üsnagi nigel. Ei ole mul tarka telerit, kodukino lahendust ega muusikakeskust mida saaks omavahel ühenduses hoida. On olemas aga vana hea Xbox 360 mis on natukenegi erinev tavalahendustest. Loomulikult on olemas korralik arvuti ja ka mõned nutitelefonid. Need seadmed mis on pidevalt paigal on ühenduses LAN kaablitega kuna sealt tulevad signaalid on palju kindlamad ning ka parema kiiruse saab sealt kätte. Xbox ning arvuti vaheliseks suhtlemiseks on kasutatud ka Windows Media Centerit kuid peale mõne aja kasutamist oli see rohkem nuhtluseks kui mugavuseks. Pea igakord oli vaja seadmed sünkroniseerida omavahel ja samuti tuvastas ta mul ainult üksikud video failid ära seega oli vaja pidevalt neid konverteerida tema jaoks sobivasse vormi. Tulevikus on aga kindlasti soov hankida nutikas teler kuna nende kasutamisvõimalused on aastatega laienenud siis on ka endal suurem soov neid võimalusi kasutada.
Mis aga puudutab vahendeid mida võiks kasutada meedia jagamiseks vanematega, siis tegelikkuses on see minu jaoks väga piiratud. Kuna vanemad ei kasuta arvutit ning ka nutitelefone üldse, siis on väga keeruline mingit süsteemi üles ehitada. Oletame aga ülesande püstitamise huvides, et nad kasutavad neid seadmeid, siis mida võiks ma ära seadistada? Kõige lihtsam oleks arvatavasti mingi ühine Google Drive või Dropbox konto seadistada kuhu paigutada kõik jagatavad videoklipid, muusika ja pildid. Sinna on ligipääsemine üsnagi lihtne. Ainult avada vastav rakendus telefonis ja juba ongi ligipääs olemas.
Lisa ülesande lahendamiseks aga puuduvad kodus seadmed, et saaks mingit ühildavust hinnata. Küll aga kui pöördun tagasi eelnevalt mainitud Windows Media Center ja selle lahenduse poole siis see saaks küll ainult 3 punkti 10 palli süsteemis. Miks nii vähe? See on eelpool lahti seletatud juba.

Link Ülesandele

Veebipõhised meeskonnatöövahendid - nädal 10

Rakendus mille välja valisin on Foursquare.

Foursquare logo

See rakendus võimaldab inimestel jätta kommentaare ja hindeid erinevate asukohtade näiteks restoranide, klubide, poodide või muu tegevusvaldkonnaga tegutseva asutuse suhtes. See kasutab GPS süsteemi mis paneb paika asukoha kust kommentaar on jäetud. Seega kui lähed reisile kusagile uude linna ning ei tea täpselt kuhu minna siis selle rakenduse abil saad teada kus on näiteks parimad kohad shoppamiseks või lõunatamiseks. Taas kasutatakse selleks GPS süsteemi ning pannes paika raadiuse enda ümber, kuvatakse kasutajale lähimad asukohad mida võiks külastada. Siis on juba soovitatav ka ise hiljem kommentaar jätta külastatud asutuse suhtes. See kommentaar lisatakse teiste miljonite kommentaaride ning hinnete pagasisse. Kommentaar ning hinnang on seotud kasutajakontodega ning omakorda on võimalik ka seda hinnata. Kommentaare on võimalik jätta ka ilma kasutajakontota, kuid sellega piiratakse mõningaid võimalusi mida rakendusega teha annaks. Seega kui on mõne kasutaja hinnanguid pidevalt hästi hinnatud, siis on selle kasutajal ka mõjuvõimsam hääl. Nagu igas olukorras kuulatakse seda inimest, kellel on hea hinnang, rohkem, kui seda kellel on kehvem hinnang.   Rakendus on samuti ülimalt populaarne. Ametlikult kodulehelt võttes kasutab seda rakendust üle 55 miljoni inimese seega on sellel päris palju mõjuvõimu selles osas, kus keegi võib käia. Seega tuleb asutustel alati pakkuda parimat teenindust ükstapuha kelle suhtes, kuna tänapäeval on igaüks omamoodi kriitik kellel on rohkem mõjuvõimu kui seda oskaks arvata. Samuti, et rakendus teha võimalikult kättesaadavaks, on see tehtud kõikidele platvormidele. Platvormide all mõtlen siis loomulikult Androidi, iOS, Windows Phone jne. ning lisaks on see ka tasuta rakendus.
Natuke ka rakenduse ajaloost. Rakendus tehti avalikuks aastal 2009 kuid idee, loojate peas, ringles juba aastatel 2005 mil Dennis Crowley, üks loojatest, loos sarnase rakenduse juba 2005 aastal ülikooli projekti raames. See idee osteti Google poolt ära. Tehnoloogia arenedes tekkisid uued ideed ning võimalused kuidas tehnoloogiat ära kasutada seega loodi uus rakendus Foursquare. Algusaastatest on kõvasti edasiarendusi tehtud ning tänapäeval kasutatakse seda üle maailma. Samuti on rakendusel olemas paljude erinevate keelte tugi muutes rakenduse veelgi mugavamaks.
Kuidas seda võiks aga kasutada õppetöös? Kui on tegu ainega, kus on võimalus väljuda klassiruumist, siis on võimalik seda küll kuidagi õppetööga siduda. Näiteks õppejõud käsib leida mingi asukoha mingis piirkonnas ning ülesande täitmiseks on vaja seal ennast sisse logida. Õpilane peab leidma selle asukoha ning jõudma sinna võimalikult kiiresti. See ei pea just ilmtingimata olema mingi toitlustus asukoht. Võib näiteks olla ka mingi raamatukogu. Niimoodi saab panna noored liikuma ning samuti muuta õppetöö aktiivsemaks. On ju uuringutega selgeks tehtud, et tegelikult pidev klassiruumis istumine ning loengute kuulamine ei ole effektiivne õpetamise viis.
Ise ei ole aktiivne erinevate rakenduste kasutaja. Mida vähem kasutajaid ja sodi mul on, siis seda parem. Küll aga on mul lai tutvusringkond kes kasutab seda rakendust aktiivselt logides pidevalt erinevate asukohtades sisse ning jättes oma hinnanguid. Seega kui olete uues asukohas jänni jäänud, et mida teha või kuhu minna siis Foursquare võib olla selleks hea lahendus, et leida endale tegevust.

Link Ülesandele

Veebirakendused ja nende kohandamine - nädal 9

Sai tehtud hästi lihtne HTML fail mille sai üles pandud tlu serverisse lin2 alla. Kasutaja sai tehtud ülikooli astumisel. Igal vidinal on lühikirjeldus olemas vidina enda all.
Sellele saab ligi siit: LINK

Link Ülesandele

Essee 2 - Kuidas valida sülearvutit vanaemale?

Sülearvutite valik on suur ja lai. Selle kindla leidmine võib võtta kuid. Enda kogemusest võin öelda, et just selle õige sülearvuti leidmine, mis kataks kõik minu koolist tulenevad vajadused, võttis aega umbes 1 kuu. Olulised olid sülearvuti võimsus, ekraani resolutsioon, hind ning teised riistvaralised nõudmised. Kuna olen tehnika teadlik inimene, kes oli uurinud kõik võimalikke lahendusi, siis ma lõpuks teadsin mida ma tahan. Milline oleks olukord aga siis kui sellist seadet läheks ostma tehnika võhik?

Siinkohal öelda, et mida vanem inimene siis seda kaugem ta tehnikast on võib mõne inimese kohta olla täiesti vale. Enamasti aga kehtib see väide. Seega kui küsida vanema inimese käest millist sülearvutit ta vajab siis enamasti tuleb vastuseks umbes midagi sellist: "Punast." Sellega tema vastus piirduks. Seega on minu töö välja selgitada lihtsate küsimustega, milleks ta seda kasutama hakkab. Kui ütelda, et tal vaja 8Gb RAMi ja 1TB kõvaketta ruumi ning i5 protsessor oleks miinimum mida ta vajaks, siis võib kindel olla, et ajame selle inimese ainult rohkem segadusse ning ka äärmisel juhul peletame üldse ostusoovist eemale. Kui me aga valiks välja sülearvutit vanemale inimesele keda me tunneme, näiteks vanaema, siis pigem teha see ost ise ära.

Me teame milleks ta seda kasutama võib hakata. Enamasti ainult internetis surfamiseks ja kaardimängude jaoks. Vaevalt, et ta programmeerima või videotöötlust tegema seal hakkab. Tasub jälle mainida, et need väited ei pruugi kehtida kõikide vanemate inimeste kohta. Mõni võib täiesti vabalt sülearvutit just nendel eesmärkidel kasutama hakata. Siinkohal vaatame enamust. Seega arvuti millega internetis liigelda saab. Pole vaja asja kalliks ning keeruliseks ajada. Kuna internetis liiklemine riistvara väga ei vaja ning ka need kaardimängud ei ole nõudlikud, siis jääb ka soovitava sülearvuti hinnaklass suhteliselt madalale ning taskukohasele tasemele. Kusagil 300€ kanti. Sülearvuti võib täitsa punane ka olla mis täidaks ainukese meile esitatava nõudmise. Enamasti ma soovitaks arvutid ise kokku panna kuna nii saab asja odavamalt ning vastavalt enda nõudmistele. Küll aga sülearvutitega on asi natuke keerulisem seega nende puhul soovitan ikka valmis toote valida. Mida tasuks siis sellise lihtsama sülearvuti puhul jälgida?

Paneme piiriks eelnevalt mainitud 300€ ning ärme üle selle lähe. Esimene asi mis tuleks paika panna on millise ettevõtte poolt pakutavat sülearvutit osta. Kuna nende turg on hästi kõikuv, siis praegu mainitavad head ASUS sülearvutid võivad aasta või kahe pärast olla kehvad ning näiteks hoopis Lenovo on taas eesotsas. Praegu on aga ASUS kindlasti eesrinnas. Mida mõtlen väidetega eesrinnas ning kehvad? Ikka kvaliteedi taset. Ehituskvaliteeti ning ka kasutatavaid materjale. Arvutid vajavad jahedamat õhku effektiivseks töötamiseks, et asjad üle ei kuumeneks. Seega sisemine arhitektuuriline lahendus, kuidas erinevad jupid on paigutatud, on oluline.

Lööme aga hinnavaatlus.ee lehekülje lahti ning otsime sealt ASUS sülearvuteid ning järjestame need hinna järgi. Järgmiseks võiks vaadelda ekraani suurust. Mida suurem seda parem. Kas edastatakse "Full HD" ekraani resolutsiooni või mitte ei ole praegu oluline. Vaatleme neid asju mida on silmaga näha. See mis riistvara seal sees, see on minule ainult arusaadav. Kuna otsime ainult valmis toodet ja meil on paigas hinnapiir, siis siinkohal ega muud üle ei jäägi kui võtta selle piiri peal asetsevad sülearvutid ning neid võrrelda. Suur ekraan ja kui hästi läheb, siis äkki punane ka. Peale kiiret otsingut leidsin sellise sülearvuti (Hinnavaatlus, 2015). Paraku ei ole küll tegu punase sülearvutiga aga vast saab hakkama.

Ühesõnaga tuleb vanaemale ostes jälgida enamasti neid aspekte mis on silmaga näha. Välimus ja ekraan. See mis riistvara seda toetab ei ole tegelikult oluline. Internetis suudab iga seade tänapäeval käia. See kui kiiresti suudab brauser lehtede vahel liigelda ei ole oluline. Peaasi, et asi töötab ja töötab korralikult. Kui me hakkaks aga otsima seadet tehnikateadlikule ning ka sellisele inimesele kes hakkab seda kasutama eelnevalt mainitud videotöötluse ja teiste riistvara nõudlike tegevuste jaoks, siis tuleks mul kirjutada kaks korda pikem kirjatükk. Kindlasti ei saaks hakkama kõigest 300€ hinnapiiriga. Siis kerkiks see juba vähemalt 1000€ juurde ning riistvara peab hakkama kindlasti palju suurema tähelpanuga jälgima. Mis, kus, kes oleks iga väiksema detaili juures vaja välja selgitada. Aga nagu sai mainitud, siis see läheb teemast kaugemale. Vanaemale sai sülearvuti välja valitud ning tema on loodetavasti rõõmus. Meie töö on tehtud.

Kasutatud kirjandus:
1. Hinnavaatlus. Hinnavaatlus.ee (2015). Loetud aadressil http://www.hinnavaatlus.ee/products/S%C3%BClearvutid/S%C3%BClearvutid/566013/ 
2. Piltch, A. Laptop Buying Guide: 8 Essential Tips. (2015). Loetud aadressil http://www.laptopmag.com/articles/laptop-buying-guide