Essee 2 - Kuidas valida sülearvutit vanaemale?

Sülearvutite valik on suur ja lai. Selle kindla leidmine võib võtta kuid. Enda kogemusest võin öelda, et just selle õige sülearvuti leidmine, mis kataks kõik minu koolist tulenevad vajadused, võttis aega umbes 1 kuu. Olulised olid sülearvuti võimsus, ekraani resolutsioon, hind ning teised riistvaralised nõudmised. Kuna olen tehnika teadlik inimene, kes oli uurinud kõik võimalikke lahendusi, siis ma lõpuks teadsin mida ma tahan. Milline oleks olukord aga siis kui sellist seadet läheks ostma tehnika võhik?

Siinkohal öelda, et mida vanem inimene siis seda kaugem ta tehnikast on võib mõne inimese kohta olla täiesti vale. Enamasti aga kehtib see väide. Seega kui küsida vanema inimese käest millist sülearvutit ta vajab siis enamasti tuleb vastuseks umbes midagi sellist: "Punast." Sellega tema vastus piirduks. Seega on minu töö välja selgitada lihtsate küsimustega, milleks ta seda kasutama hakkab. Kui ütelda, et tal vaja 8Gb RAMi ja 1TB kõvaketta ruumi ning i5 protsessor oleks miinimum mida ta vajaks, siis võib kindel olla, et ajame selle inimese ainult rohkem segadusse ning ka äärmisel juhul peletame üldse ostusoovist eemale. Kui me aga valiks välja sülearvutit vanemale inimesele keda me tunneme, näiteks vanaema, siis pigem teha see ost ise ära.

Me teame milleks ta seda kasutama võib hakata. Enamasti ainult internetis surfamiseks ja kaardimängude jaoks. Vaevalt, et ta programmeerima või videotöötlust tegema seal hakkab. Tasub jälle mainida, et need väited ei pruugi kehtida kõikide vanemate inimeste kohta. Mõni võib täiesti vabalt sülearvutit just nendel eesmärkidel kasutama hakata. Siinkohal vaatame enamust. Seega arvuti millega internetis liigelda saab. Pole vaja asja kalliks ning keeruliseks ajada. Kuna internetis liiklemine riistvara väga ei vaja ning ka need kaardimängud ei ole nõudlikud, siis jääb ka soovitava sülearvuti hinnaklass suhteliselt madalale ning taskukohasele tasemele. Kusagil 300€ kanti. Sülearvuti võib täitsa punane ka olla mis täidaks ainukese meile esitatava nõudmise. Enamasti ma soovitaks arvutid ise kokku panna kuna nii saab asja odavamalt ning vastavalt enda nõudmistele. Küll aga sülearvutitega on asi natuke keerulisem seega nende puhul soovitan ikka valmis toote valida. Mida tasuks siis sellise lihtsama sülearvuti puhul jälgida?

Paneme piiriks eelnevalt mainitud 300€ ning ärme üle selle lähe. Esimene asi mis tuleks paika panna on millise ettevõtte poolt pakutavat sülearvutit osta. Kuna nende turg on hästi kõikuv, siis praegu mainitavad head ASUS sülearvutid võivad aasta või kahe pärast olla kehvad ning näiteks hoopis Lenovo on taas eesotsas. Praegu on aga ASUS kindlasti eesrinnas. Mida mõtlen väidetega eesrinnas ning kehvad? Ikka kvaliteedi taset. Ehituskvaliteeti ning ka kasutatavaid materjale. Arvutid vajavad jahedamat õhku effektiivseks töötamiseks, et asjad üle ei kuumeneks. Seega sisemine arhitektuuriline lahendus, kuidas erinevad jupid on paigutatud, on oluline.

Lööme aga hinnavaatlus.ee lehekülje lahti ning otsime sealt ASUS sülearvuteid ning järjestame need hinna järgi. Järgmiseks võiks vaadelda ekraani suurust. Mida suurem seda parem. Kas edastatakse "Full HD" ekraani resolutsiooni või mitte ei ole praegu oluline. Vaatleme neid asju mida on silmaga näha. See mis riistvara seal sees, see on minule ainult arusaadav. Kuna otsime ainult valmis toodet ja meil on paigas hinnapiir, siis siinkohal ega muud üle ei jäägi kui võtta selle piiri peal asetsevad sülearvutid ning neid võrrelda. Suur ekraan ja kui hästi läheb, siis äkki punane ka. Peale kiiret otsingut leidsin sellise sülearvuti (Hinnavaatlus, 2015). Paraku ei ole küll tegu punase sülearvutiga aga vast saab hakkama.

Ühesõnaga tuleb vanaemale ostes jälgida enamasti neid aspekte mis on silmaga näha. Välimus ja ekraan. See mis riistvara seda toetab ei ole tegelikult oluline. Internetis suudab iga seade tänapäeval käia. See kui kiiresti suudab brauser lehtede vahel liigelda ei ole oluline. Peaasi, et asi töötab ja töötab korralikult. Kui me hakkaks aga otsima seadet tehnikateadlikule ning ka sellisele inimesele kes hakkab seda kasutama eelnevalt mainitud videotöötluse ja teiste riistvara nõudlike tegevuste jaoks, siis tuleks mul kirjutada kaks korda pikem kirjatükk. Kindlasti ei saaks hakkama kõigest 300€ hinnapiiriga. Siis kerkiks see juba vähemalt 1000€ juurde ning riistvara peab hakkama kindlasti palju suurema tähelpanuga jälgima. Mis, kus, kes oleks iga väiksema detaili juures vaja välja selgitada. Aga nagu sai mainitud, siis see läheb teemast kaugemale. Vanaemale sai sülearvuti välja valitud ning tema on loodetavasti rõõmus. Meie töö on tehtud.

Kasutatud kirjandus:
1. Hinnavaatlus. Hinnavaatlus.ee (2015). Loetud aadressil http://www.hinnavaatlus.ee/products/S%C3%BClearvutid/S%C3%BClearvutid/566013/ 
2. Piltch, A. Laptop Buying Guide: 8 Essential Tips. (2015). Loetud aadressil http://www.laptopmag.com/articles/laptop-buying-guide

Arvuti haldamine ja probleemide lahendamine - nädal 7

Seekordseks küsimuseks oli varundusplaani loomine. Mida ja kuidas?

• Mida varundad?

Varundada on kõige mõtekam selliseid asju mida oled ise loonud ning niisama internetist enam alla laetavad ei ole. Ehk siis pildid, mängude "save" failid, muusika ja muud ise loodud programmid ning tehtud tööd. Mis iganes need kõik olla võivad. Igasugused programmid ja driverid saab uuesti alla laadida internetist seega nende kaotamine ei ole suurem peavalu. Ainult ajakulu uuesti asi paika saada nii nagu vaja.

Küll aga võib kogu kettast luua mingi aja tagant koopia. Eriti kui teil on soov midagi nokitsema hakata mis võib teie Windowsi tuksi keerata. Siis on hea restore punkt võtta kohe.

• Kuhu varundad?

Selleks võib olla väline andmekandija (USB pulk) või arvutis endas olev lisa kõvaketas kuhu kantakse soovitud failide koopiad. Sinna kettale siis lähevad ainult varundatavad failid. Samuti võib luua pideva ühenduse pilveteenusega kus sünkroniseerida soovitud failid. See aga võib kiiresti täituda seega peab arvatavasti igakuiselt raha välja käima hakkama, et soovitud süsteemi töös hoida. Vanasti olid ka kuumaks sõnad CD ja DVD plaadid ning nendele soovitud failide põletamine, kuid nende aeg on möödas.

Kui tegu on füüsilise andmekandijaga siis tuleb seda ka hoiustada sellistes tingimustes, et kui põhi süsteem langeb, siis ei võetaks kaasa ka varundust.

• Kuidas varundad?

Kui soovida eriti kilplast mängida, siis faile võib manuaalselt ka ise tõsta soovitud varundus viiside vahel. Küll on aga olemas küllaga programme mis teevad selle töö sinu eest. Tee vaid google otsing ja sulle pakutakse küllaga programme. Küll aga pean siinkohal tõdema, et ise ei kasuta mingisugust varundusplaani seega ei oska kindlat programmi soovitada. 15 aasta jooksul mil olen arvutisüsteeme kasutanud, siis (kolm korda üle õla sülitades) ei ole kordagi midagi sellist juhtunud kus andmed on kaduma läinud. Küll aga programmi valikul peab jälgima seda milline on teie väljavalitud varundamise viis. Kas füüsilisele seadmele või pilveteenus. Pilveteenuse puhul on vaja vaid luua kaust mida programm hoiab sünkroonituna pilvega ning iga fail mille sinna kukutad läheb üles ka pilve. Füüsilise varundamise korral kehtib ka sama olukord kus valid välja soovitud kaustad mida varundada ning mingi aja tagant käivitub programm mis teeb koopiad nendest failidest soovitud seadmele.


Link Ülesandele

Tark ja turvaline kodu - nädal 6

Esimese hooga ei osanudki välja midagi mõtelda aga pingsamal mõtlemisel liikusin, nagu ka paljud teisedki, loomade juurde.
Kui loomad on üksi kodus siis nad soovivad ka vahel välja minna oma hädasid tegema. Jutt siis pigem koertest kuna kassidel on olemas liivakast. Ja jutt pigem olukorrast kus kodul on olemas kinnine aed või treenitud koer kes oskab koju tgaasi tulla.
Jutt siis koerauksest. Automaatne uks mis avaneb ainult tingimusel kui koer on uksele piisavalt lähedal ning mis on piisavalt tugev mille kaudu ei saaks vargad sisse.
Uksel on koerauks mis ei ole ainult see pehme lapats vaid ikka korralik tugevamat sorti materjal. Sellel võiks olla sensor mis tuvastab koera liikumist. Eriti kui koer soovib sisse saada väljastpoolt. Näiteks kaelarihmal või isegi kui koer on korralikult kiibistatud siis need andmed võiksid seal olla. Kaelarihma saaks tark varas ära kasutada. Kui koer tuleb väljast uksele piisavalt lähedale, siis kinnine luuk avaneb ning koer saab tuppa tagasi.
Sellega oleks lahendatud edasi tagasi liikumine. Uks vajab ka avanemist. Selle saab lahendada lihtsa lukumehhanismiga. Lukk lahti, siis koer saab ukse ise lahti lükata ning ringi liikuda.
Kui eriti keeruliseks asja ajada siis võib süsteemile lisada kaamerad ning ühenduvuse internetiga. Kaamerad oleks ühenduses anduriga mis tuvastaks looma liikumise. Seda kaamera feedi edastatake kindlale interneti aadressile mille kaudu saab omanik liikumist jälgida ja ka anda käske ukse avamiseks. Ühesõnaga kontroll oleks pigem omaniku ning mitte koera käes. Aga vaatame nüüd mida meil vaja võiks olla.

1) Üks uks koos koerauksega mis on piisavalt tugeva ehitusega. Lukustusmehhanism on uksel juba arvatavasi olemas kuna ka tavalise ukse peab omanik saama sulgeda vajadusel.

*koer ei tule uksega ühes

2) Sensor kaelarihma külge või kui võimalus, siis lisada need andmed koera kiipi.

3) Andur mis tuvastab kaelarihma signaali. Arvatavasi edastab kaelarihm mingil sagedusel raadiosignaali või RF signaali.

*kuvatud peale sensori ka programmeertiv plaat

4) Mehhanism mis avaks lukustusmehhanismi kui andur tuvastab kaelarihma. Näiteks solenoid mis liigutab luku hooba kinni ja lahti.

5) Mehhaaniliselt on kõik paigas kuid oleks vaja ka nüüd programmitavat aju mis oskab neid signaale tõlgendada. Selleks sobib tavaline Arduino.

Natuke programmeerimist ja asi peaks olema funktsioneeriv. Peaks katma meie vajadused. Keerulisema lahenduse jaoks on anduri signaali tuvastamisel vaja saata signaal ka internetti ja ka kaamerad tulevad nõutud seadmete hulka.

Link Ülesandele

Mobiilsed seadmed - nädal 5

See nädal tuli läbi lugeda arvamustükk ning jagada isiklikku arvamust sel teemal.

Link Artiklile

Millest seal juttu siis oli? Juttu oli loomulikult mobiilsetest seadmetest ja kuidas need sekkuvad inimeste vahelistesse suhtlustesse. Täpsemalt just kuidas mobiiltelefonid seda teevad, kuid kuna tabletid on samuti juba üpriski populaarseks muutunud, siis sama kehtib juba ka nende kohta.
Toodi välja probleemsed kohad kus inimesed on oma pilkudega pigem seadmetes kui suhtluses teise inimesega. Isegi kui ollaks väljas seltskonnas, siis suhtlus toimub pigem seadme kaudu ning mitte näost näkku. Huvitaval kombel on uus põlvkond lapsi peale tulemas kes kohati seda märkavad ning eelistavad inimeste vahelist suhtlust kus ei ole vaja seadmeid vahele vaja toppida. Uurimuse kohaselt, isegi mobiilse seadme olek vaateväljas muudab juba inimeste vahelist suhtlust. Teemad muutuvad ning üleüldine suhtlusviis muutub tuimemaks. Selliseid käitumisi on juba tähele pandud aastaid. On loodud süsteeme ja tehnoloogiaid mis ühendavad inimesi üle maailma, kuid need kes on sinu elus igapäevaselt käega katsutavas kauguses on tegelikkuses kaugemaks jäänud. Eelistatakse tekstipõhilist suhtlust.
Enda arvamuse kohaselt on selline olukord tõesti probleemiks. Küll aga peab mainima, et inimesed on äärmiselt hea kohanemisoskustega. Me oleme tõesti paremini ühenduses üksteisega. Ükstapuha kus me oleme. Kui vanasti lapsed jooksid ringi, siis nüüd istuvad nad pingi peal ning pilgud on pööratud telefonidesse. Kus tuleb mängu kohanemine? Kui nad on ainult telefonis, siis kuidas nad uuesti liikuma saada? Tuleb luua rakendused mis panevad inimesed liikuma ja suhtlema jälle. Tekitame võimaluse kus inimesed on ikkagi igapäevaselt tekstipõhiselt ühenduses aga ka rakenduste kaudu mis arendavad taas "normaalset" inimlikku suhtlusviise. Normaalne on jutumärkides, sest kes ütleb mis on tänapäeval juba normaalne. Saab mainida kohe sellist rakendust nagu Ingress mis paneb inimesed liikuma luues neile augmenteeritud reaalsuse. Kui inimestele enam reaalne maailm ei kõlba, siis loome midagi mis neile kõlbab. Ühesõnaga kohaneme antud olukorraga.
Tüütu on antud olukord tegelt tõesti. Suhtled inimesega laua taga ja järsku poole lause pealt on teine osapool telefonis uurimas mingeid chat sõnumeid või pilte või mida iganes. Kas mu jutt on igav? Ei. Pigem on lihtsalt selline käitumine muutunud normaalseks. Klõpsan paar asja telefonis ära ning siis suthlen sinuga edasi. Küll aga on tegu olukorraga kus ollakse kui noateral. Kus me teame kus piir tõmmata? Me ju ometi ei taha sellist olukorda nagu pildil näha. Kõigil ainult Facebookid ees lahti ja reaalset suhtlust ei toimu üldse.
Mõtlemisainet igaühele. Milline inimene on tema ja kas järgmine kord on telefonis ikka nii kangesti vaadata kes midagi kommenteeris mingi pildi all. Mida see teadmine sulle annab?


Link Ülesandele