Operatsioonisüsteemid - nädal 4

Paigaldada oli vaja mingi operatsioonisüsteem ning kirjeldada seda protsessi.

Mõtlesin, et uuriks kuidas asjad käivad Linux maailmas kuid mitte ka väga süvitsi kuna asju ajada ainult käskudega läheks liialt keeruliseks ning aeganõudvaks. Eriti inimese jaoks kes pole varem Linuxi käske näinudki. Seega valisin välja 64-bitise Debian 7.8.0 versiooni. 

Esiteks oli vaja üles seada virtuaalmasin. Debian pidavat üllatavalt palju mälu nõudma Linux kohta seega sai antud ikka 2Gb mälu ning ka 40Gb dünaamiliselt muutuvat kõvaketta ruumi. Dünaamiliselt seetõttu, et virtuaalmasin füüsilisel kettal kohe seda 40Gb kinni ei pane vaid täidab seda vastavalt vajadusele kuni selle piirini. Virtuaalmasina loomiseks sai kasutatud Oracle VM VirtualBoxi. Seega plaat sisse masinasse ja nii see algab.

Debiani installimise protsess on väga sarnaselt üles ehitatud Windows omale. Seega kes on varem kokku puutunud sellega, siis ei tohiks ka Debiani installimisega probleeme tekkida. Asjad on suhteliselt puust ja punaselt selgeks tehtud. Protsessi käigus tuleb valida keel, lokaal, ajatsoonid, klaviatuuri regiooni ning üles seada ka kasutaja nimed ja paroolid. Vajutades soovitud valikule ja kasutades all olevat "Continue" nuppu edasi minnes saab oma soovid paika panna ja nii lihtne see kogu protsess tegelt ongi.

Paremal oleval pildil on näha ühte viimaseid valikuid kus võib natuke pikemalt mõtlema jääda milleks ma seda operatsioonisüsteemi kasutama hakkan. Paljud serverid maailmas jooksutavad just Linuxi erinevaid versioone. Seega ka siin on kohe installimise käigus võimalik valida erinevad tugi tarkvarad. Siinkohal ei ole mul erinevaid serveri valikuid vaja seega ei hakanud mingeid lisasid valima. Oluline küsimus on GRUB boot loader kohta. Kui seda küsitakse, et kas ma soovin seda installeerida, siis kindlasti panna "Yes." Kui seda ei paigalda, siis Debian ei booti end üles ning selle installimiseks on vaja kasutada Terminali ja kasutada Linux käsklusi. Uskuge mind, see on korralik peavalu. Kogu installimise protsess võtab natuke alla tunni. Arvestades seda mida olen kuulnud Linuxite kohta, et nad on kiired ning ei ole riistvara nõudvad, siis nii pikk installeerimise protsess oli üllatav. Peale kiiret restarti, login installi käigus tehtud kasutajaandmetega sisse ning avaneb mulle esmakordselt Debiani töölaud.

Väga tühi, kuid üleval vasakul olevast "Activities" nupu alt avaneb kogu elu. 

Kokkuvõtlikult võib öelda, et selle Linux süsteemi installeerimine on äärmiselt lihtne. Väga sarnane Windows installeerimise protsessile.

Link Ülesandele

IT vahendite valik - nädal 3

Üritan siis oma sissekandes luua "ideaalse" arvutiklassi 20-e kohaga.

Kokku tuleb osta siis erinevad seadmed ning tarvikud. Kõige olulisemad on loomulikult siis arvutid ning nendesse paigutatav tarkvara. Eeldan, et kommertskoolituse all mõeldakse Word, Excel ja sarnaste tarkvara õpetamist, siis ei tule hankida just kõige võimsamaid arvuteid. 1000€ juurest hakkavad juba liiga võimsad masinad seega tõmbame sealt natuke koomale. Kusagil 600€ juurde peaks jääma soovitavate arvutite hinnad. Samuti kui osta korraga hulgi, siis tuleb tavaliselt ka miskine soodustus. Neid on vaja kakskümmend ning peale kiiret arvutust tuleb selleks summaks ümmargune 12000€. Komplekti arvutitega tuleb enamasti kaasa ka juba installitud Windows seega selle pärast muretsema ei pea. Küll aga peab hankima litsentsid Office jaoks mis annavad meile need programmid mida koolitama hakkame. Microsofti tarkvara Office tooted on üpriski kallid. Viimase versiooni ühe litsentsi hind on umbes 200€. See on tervelt kolmandik tervest arvutikomplektist. Neid litsentse on samuti kakskümmend vaja seega 4000€ jälle kolinal. Hind on juba 16000€ ja meil pole neid asju kuhugile veel paigutadagi. Niisiis lauad ja toolid. Laudade juures pole vaja asju keeruliseks ajada. Lihtne laud kusagil 100€. Ühe laua peale mahutab kaks komplekti arvuteid seega neid oleks kümme vaja (1000€). Nüüd aga toolid. Toolide peale tuleks natuke rohkem kulutada kuna õpilastele/klientidele tuleks pakkuda koolitus võimalikult mugavas olekus. Liiga ekstreemseks ei tasu aga ka minna seega ütleks ümmarguselt 120€ tooli kohta seega kogu hinnas 2400€. Nüüd on meil ruumi sisustus kaetud ja hind on juba natuke alla kahekümne tuhande 19400€ juures. Ülesandes on aga soovitud kulusid kolme aasta jooksul. See aga lööb tarkvaraliselt hinda korralikult üles. Litsentsid kestavad paraku ainult aasta. Seega eelnevalt välja arvutatud 4000€ tõuseb kolmekordseks kuna iga aasta tuleb uus litsents osta. Seega algne väljaminek oleks 19400€ ning järgneva kahe aasta jooksul tuleks lisa 8000€ välja käia mis teeb momendil kogusummaks 27400€. Arvutustes aga ei ole arvestatud ruumide renti ja kommunaalkulusid ehk siis enamasti elektriarvet. Kuna praegustes arvutustes ei ole selge millised arvutid need võiksid täpselt olla, siis võiks öelda et iga arvuti kulutab kusagil 60-100€ väärtuses elektrit aastas. Võtame ülemise numbri seega 2000€ kulub juba elektri peale. Rääkimata valgustusest ruumis. Ruumide renti ma ei hakka uurimagi. See on juba hoopis teine maailm ning need summad on liiga varieeruvad, et mingeid kindlaid kulutusi hakata välja tooma.
Seega vaatame üle palju kokku sain. 20 arvutikomplekti, 60 litsentsi (iga aasta uuendada), 20 tooli, 10 lauda ja võimalik elektrikulu. Kogu hinnaks kolme aasta peale: 33400€.
Kui kellegil on olemas reaalne kogemus sellise ruumi kokku panemisel või planeerimisel, siis oleks väga teretulnud tagasiside selle kohta kui lähedal ma reaalsusele oma summaga olen.

Link Ülesandele

Oma saavutused ja refleksioon - nädal 2

Pidada mingeid tehtud töid või läbielatud sündmusi mingiteks saavutusteks on äärmiselt keeruline. See, et ma sain sisse ülikooli võib paljude meelest pidada juba saavutuseks. Ise ma aga nii ei arva. Tõeline saavutus oleks ikka midagi sellist millest saavad kasu rohkemad inimesed kui vaid mina ise. Kui ma loon mingi rakenduse või lahenduse mida kasutavad mitmed inimesed ning see muudab nende elu lihtsamaks või paremaks, siis vot see on saavutus. Loodetavasti on veel mul palju aega veel ees, et selline asi luua mida tõeliseks saavutuseks pidada.
Kui aga läheneda natuke maalähedamaselt ning mitte vaadata ainult tähtede poole sirutavaid lahendusi saavutusteks, siis on nii mõndagi asju millest valida. Nagu gümnaasiumi lõpetamine, enda pidev harimine, tööle saamine, ülikooli astumine. Paljustki need sündmused on lähiajal toimunud. Mida ma aga eelnevad aastad tegin siis? Ega lapsepõlves tehtu meid väga ei mõjutagi. Oluline on see mis me siin ja praegu teeme. Praegu on ülikool minu põhiline keskendumist nõudev tegevus. Olen endale selgeks teinud, et just see on see koht kust ma võin saada selle tõuke, et just eelnevalt mainitud saavutuste poole pürgida. Seega palun pöörduda minu poole sama küsimusega mõne aasta pärast. Ehk siis on mul midagi rohkemat välja tuua.

Mida ma saavutasin?
Ühesõnaga pole veel midagi suurt saavutanud. Ei hakka siin midagi keerutama vaid ütlen nii kuidas asjad on.

Kui hästi ma seda tegin?
Enda arvates teen ma kõiki asju nii hästi kui ma enda võimete piires suudan. Lõplik otsus tuleb ikka ülevalt poolt mis tasemel ma asjad tegelikult lahendasin.

Mida ma sellest õppisin?
Õppisin, et on veel palju maad käia ja veel enam kui palju õppida.

Mida võiksin paremini teha?
Mitte olla nii laisk ning otsida rohkem väljakutsuvaid tegevusi, et saada oskusi ning teadmisi. Nendega saaks läheneda probleemidele ja lahendustele innovaatilisemalt ning seeläbi saavutada midagi tõeliselt saavutamist väärt.

Kuidas ma saaksin paremini teha?
Selle "kuidas" leidmine on keeruline. Kui just ühel hommikul üles ei ärka ning teadmine, kui välk selgest taevast pähe ei karga, et vot just selle asja tegin valesti.

Link Ülesandele

Essee 1 - Minu kodu 2020. aastal

Tehnoloogia areneb üha kiiremini ja kiiremini nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt. Me oskame ära kasutada riistvaraliselt pea kõik ressursid mida pakutakse. Väga keeruline on hinnata milliseid lahendusi on välja mõeldud kõigest mõne aasta pärast. Seitsmekümnendatel arvati, et praegusel ajal lendame me kõik ringi lendavate autodega ning kodus teenindavad meid isiklikud robotid. Ilmselgelt see nii ei ole, kuid sellegipoolest on toimunud ulmelisi hüppeid teaduses ja eriti miniaturiseerimises. Öeldakse, et praegu inimeste taskutes olevates nutitelefonides on rohkem andmetöötlusvõimet kui kosmosemasinates millega kuu peal käidi. Siinkohal võib kohe küsida, et miks me siis kuu peale tagasi pole läinud kui kohati on asjad palju lihtsamaks muutunud, aga see on juba teine teema. Kosmoseprogrammidest aga ma veel ei eemaldu, kuna paljudki praeguseks juba igapäeva seadmed ja tehnoloogiad olid mõned aastad ainult kasutuses kosmose valdkonnas kui ka militaar masinates. Nüüd on need tsiviil populatsiooni jõudnud seega kui me tahame teada mis võiks meid tulevikus ees oodata kui lihtinimestena, siis võib vabalt pilgu pöörata sinna suunas. Kui see võimalik loomulikult oleks kuna kõik sellised asjad on saladuskatte all. Samuti võis aastaid tagasi läänemaailma poolt pöörata pilgu Jaapani suunas kuna nende tehnoloogia oli umbes paar aastat ees ning mis seal olid näiteks aastal 2000, jõudsid meieni aastaks umbes 2003. Paraku on ka see vahe kitsenenud seega ei saa ka sealtpoolt ideid tuleviku jaoks.

Tulevikus kindlasti rakendatakse rohkemal määral nutikodude printsiipe. Praegu saavad seda luksust omada ainult multimiljonärid. Nutilahendused nagu häältuvastamine ning tervitused kui kodu uksest sisse astud on reaalsus juba praegugi, kuid need lahendused on üüratult kallid. Tehnoloogia kiire uuenemisega käib kaasas ka vanema tehnoloogia odavnemine. Heaks näiteks saab tuua kohe telerite hindade languse. Kui tulid välja esimesed Full HD telerid siis nende hinnad ulatusid tuhandetesse eurodesse. Nüüd aga saab need kätte kõigest paarisaja euroga. See on tänu sellele, et peale on tulnud uued 4K tehnoloogiaga telerid. Sama olukord kehtib igas teises tehnoloogia valdkonnas.

Niisiis milline võiks olla lihtinimese kodu aastal 2020. Arvan, et rohkem asju saab olema integreeritud meie nutiseadmetega. Kodu tuvastab ära meie taskus oleva nutitelefoni ja vastavalt sellele tervitab meid ning võibolla paneb mängima meie lemmik muusika ning reguleerib toa temperatuuri. Külmkapid saavad olema ühendatud internetiga ning nende sees saavad olema andurid mis kontrollivad kui palju toitu külmkapis parasjagu on. Vähese toidukoguse korral saadab meile sõnumi andes märku, et me peame poodi minema. Parem veelgi kui külmkapp ise tellimuse sisse poodi annab ning koju jõudes avastame värsked toiduained koduukselt. Postkastid peaksid ka siis külmikud küll olema seega see idee vajab veel täiendusi. Paljud teisedki seadmed hakkavad töötama tuvastus põhjal. Anduriga tuvastatakse ära kes näiteks telerit vaatab ning vastavalt sellele korrigeerib pildi heledust ning helitaset.

Tarkvaralised lahendused luuakse paljuski selleks, et inimese elu lihtsamaks teha. Nagu interneti pangandus. Kus inimene ei pea enam kodust lahkuma, et teha oma makseid. Selliste mugavus lahendustega võib aga kaasneda üks probleem. Anti sotsialiseerumine, kus inimesed enam ei suhtle reaalmaailmas üldse. Seega arvan, et ka üks lahendusi mis võib populaarseks saada on hologrammi tehnoloogia. Praegu arendatakse hoogsalt virtuaal seadmete nagu HTC Vive ning Oculus Rift tehnoloogiaid mis võimaldav meil minna virtuaalsesse maailma ning tõeliselt kogeda seda. Küll aga see lõikab meid reaalmaailmast eemale jällegi. Järgmine samm oleks hologrammid. Paned laua peale seadme mis projekteerib sinu tuppa sõbrad kes on võibolla teises maailma otsas. Holograafiga aga edastakse reaalne pilt mida ta teeb ja annab tunde nagu ta oleks siinsamas sinu toas. See toob inimesed sotsiaalsesse maailma rohkem tagasi.

Nendel kõikidel lahendustel on aga üks suur võimalik probleem. Turvarisk. Kui aina enam seadmeid on ühendatud internetiga ning veel omakorda omavahel, siis on riikidel ning häkkeritel lihtsam meid jälgida ning seda kuritegelikult ära kasutada. Iga inimene hindab oma privaatsust. Seega uudsete lahenduste pakkumisel peab alati tegema selle vastuvõtvaks inimese poolt. On ju teada, et inimesed ei ole väga vastutulelikud uudsetele lahendustele ning eriti sellistele mis nende turvatunnet võivad ohustada. Seetõttu on sellised kiired hüpped ka äärmiselt keerulised. Need võivad töötada suurepäraselt aga kui ei ole turgu kuhu neid müüa, siis need lihtsalt ka hääbuvad.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et ennustada milline võiks meie kodu olla aastal 2020 on äärmiselt keeruline. Tehnoloogilisi lahendusi on seinast seina ning nende kiire areng ei anna meile peatumis võimalust, et mõelda mida sellega peale hakkaks. Küll aga on olemas kindlad märksõnad mille poole pürgitakse. Suurem ühenduvus, nii virtuaal kui ka pärismaailmas, mugavus ning nutikad lahendused. Ei tasu unistada, vaid elada üks päev korraga ning võimalusel ka ise panustada nutikate kodu lahendustesse.

Kasutatud kirjandus:
1. Montresor, F. 14 tech predictions for our world in 2020. (2015). Loetud aadressil https://agenda.weforum.org/2014/08/14-technology-predictions-2020/
2. Rosoff, M. Your Phone Is More Powerful Than The Computer In The Spaceship NASA Launched This Week. (2014). Loetud aadressil  http://www.businessinsider.com/your-phone-is-more-powerful-than-the-orion-computer-2014-12
3. Kissonergis, P. Holographic Technology: The Future Of Smartphones. (2015). Loetud aadressil  http://www.smsglobal.com/thehub/holographic-technology/

Infoühiskond ja selle liige - nädal 1

Lugedes läbi Eesti infoühiskonna arengukava 2020, siis sellest välja lugedes on minu jaoks kõige olulisem info liikumise kiirus ning selle kättesaadavus. Samuti peab olema see informatsioon ilma tsensuurita ning muutumata. Ilma selle nõudeta läheme me tagasi aega mil meie info liikumist kattis raudne eesriie ning maailmapilt oli ainult selline mida idanaaber meile näidata tahtis. Samuti on oluline kui kiiresti meieni informatsioon jõuab. Kui kusagil teises maailma otsas toimub mingi oluline sündmus mis ka meid mõjutab, siis on oluline sellest teada saada koheselt ning muutmata kujul. Kogu informatsioon mis liigub peab olema korrektne. Kui meieni jõudev informatsiooni edastamine satub kitsa seltskonna kätesse siis see ei ole aktsepteeritav. See peab jääma vabaks. Kui toimusid ülemaailmsed protesti aktsioonid mõned aastad tagasi selle vastu kui taheti hakata kontrollima internetis levivat informatsiooni, siis see näitab, et ma ei ole üksi selles soovis. Ansipi kommentaar, et me söögu edasi sihvkasid ning paneme pähe fooliummütsid ei aidanud olukorrale kaasa.

Tulles teise punkti juurde, siis tundub et paraku on see ITL 2020 aasta visiooni dokument kaduma läinud. Kui aga ise hakata mõtlema kuidas ma võiks panustada terviklikku Eesti IT visiooni, siis esimesed sammud on juba selleks tehtud olles ülikoolis ning õppides informaatikat. Sellest tulenevalt saan teadmised millega minna edasi arenevatesse IT ettevõttetesse ning selle kaudu pakkuda nii Eesti kui ka ülejäänud maailma inimestele kvaliteetseid IT teenuseid. Mis iganes need tol momendil oleks. Säilitades korrektsust, kättesaadavust, turvalisust ning innovaatilisust. Iga väikenegi edasiviiv areng võib olla vaid väike kivi suures meres kuid see kivi tekitab laineid.

Lugedes läbi Nutikas spetsialiseerumine - kvalitatiivne analüüs dokumendi, siis sellest lähtuvalt sain teada, et kitsaskohti on olemas ning need vajavad täitmist. Need teadmised mis me ülikoolis omandame on ainult esimesed sammud. Nendest tulenevalt oskame me edasi minna ning ise ennast edasi arendada. Mida aga tuleb meeles pidada on see, et ei tasu õppida igat asja. Kuna IT valdkond haarab endas paljusid erinevaid elemente siis on olemas kindlaid aspekte mis ei ole nii hästi kaetud kui need olla võiks. Seetõttu peame ka meie tudengitena leidma juba praegu selle tee kes me tulevikus olla tahaksime ning hakata kitsamalt end selles valdkonnas harima. Ehk siis teisisõnu spetsialiseeruma. Kui me enda arvates teaksime kõigest kõike siis tegelikult pigem me ei tea millegist midagi. Nagu rakenduste puhul mis tahavad kõike teha aga lõpp tulemusena ei suuda see rakendus isegi teha ühte asja korralikult. Seetõttu ongi vaja spetsialiseeruda, et saavutada kõrgtase mingil kindlal suunal mis tagab meie kõrgtasemelisuse ning nõudluse meie oskuste järele. Seega kindlasti peale bakalauruse lõpetamise leida endas selgus millise suuna me soovime IT valdkonnas võtta ning seda suunda edasi õppima minna magistrisse.

Link Ülesandele