laupäev, 3. oktoober 2015

Mobiilsed seadmed - nädal 5

See nädal tuli läbi lugeda arvamustükk ning jagada isiklikku arvamust sel teemal.

Link Artiklile

Millest seal juttu siis oli? Juttu oli loomulikult mobiilsetest seadmetest ja kuidas need sekkuvad inimeste vahelistesse suhtlustesse. Täpsemalt just kuidas mobiiltelefonid seda teevad, kuid kuna tabletid on samuti juba üpriski populaarseks muutunud, siis sama kehtib juba ka nende kohta.
Toodi välja probleemsed kohad kus inimesed on oma pilkudega pigem seadmetes kui suhtluses teise inimesega. Isegi kui ollaks väljas seltskonnas, siis suhtlus toimub pigem seadme kaudu ning mitte näost näkku. Huvitaval kombel on uus põlvkond lapsi peale tulemas kes kohati seda märkavad ning eelistavad inimeste vahelist suhtlust kus ei ole vaja seadmeid vahele vaja toppida. Uurimuse kohaselt, isegi mobiilse seadme olek vaateväljas muudab juba inimeste vahelist suhtlust. Teemad muutuvad ning üleüldine suhtlusviis muutub tuimemaks. Selliseid käitumisi on juba tähele pandud aastaid. On loodud süsteeme ja tehnoloogiaid mis ühendavad inimesi üle maailma, kuid need kes on sinu elus igapäevaselt käega katsutavas kauguses on tegelikkuses kaugemaks jäänud. Eelistatakse tekstipõhilist suhtlust.
Enda arvamuse kohaselt on selline olukord tõesti probleemiks. Küll aga peab mainima, et inimesed on äärmiselt hea kohanemisoskustega. Me oleme tõesti paremini ühenduses üksteisega. Ükstapuha kus me oleme. Kui vanasti lapsed jooksid ringi, siis nüüd istuvad nad pingi peal ning pilgud on pööratud telefonidesse. Kus tuleb mängu kohanemine? Kui nad on ainult telefonis, siis kuidas nad uuesti liikuma saada? Tuleb luua rakendused mis panevad inimesed liikuma ja suhtlema jälle. Tekitame võimaluse kus inimesed on ikkagi igapäevaselt tekstipõhiselt ühenduses aga ka rakenduste kaudu mis arendavad taas "normaalset" inimlikku suhtlusviise. Normaalne on jutumärkides, sest kes ütleb mis on tänapäeval juba normaalne. Saab mainida kohe sellist rakendust nagu Ingress mis paneb inimesed liikuma luues neile augmenteeritud reaalsuse. Kui inimestele enam reaalne maailm ei kõlba, siis loome midagi mis neile kõlbab. Ühesõnaga kohaneme antud olukorraga.
Tüütu on antud olukord tegelt tõesti. Suhtled inimesega laua taga ja järsku poole lause pealt on teine osapool telefonis uurimas mingeid chat sõnumeid või pilte või mida iganes. Kas mu jutt on igav? Ei. Pigem on lihtsalt selline käitumine muutunud normaalseks. Klõpsan paar asja telefonis ära ning siis suthlen sinuga edasi. Küll aga on tegu olukorraga kus ollakse kui noateral. Kus me teame kus piir tõmmata? Me ju ometi ei taha sellist olukorda nagu pildil näha. Kõigil ainult Facebookid ees lahti ja reaalset suhtlust ei toimu üldse.
Mõtlemisainet igaühele. Milline inimene on tema ja kas järgmine kord on telefonis ikka nii kangesti vaadata kes midagi kommenteeris mingi pildi all. Mida see teadmine sulle annab?


Link Ülesandele

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar